Naisteühendused Brüsselis.

Olen nüüd ka Brüsselit väisanud. Pärnumaa naisteümarlaua seltskonnaga külastasime Brüsselis proua Siiri Oviiri. Traditsiooniliselt külastasime Europarlamenti, Mini-Euroopat ning Parlametaariumi. Lisaks tegime koos ENÜ`ga (Eesti naisteümarlauaga) ka poliitikat Euroopa tasemel. Edastasime Eesti naisteühenduste pöördumise Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule hr Dacian Ciolos`ele.
Meie pöördumine oli seoses Euroopa Ühtse Põllumajanduspoliitika reformikavaga, mis endiselt põlistab Baltimaade ja Lääne-Euroopa põllumeestele makstava toetuste erinevuse ehk ebavõrdsuse kuni aastani 2028.
Eesti põllumajandustootjate otsetoetuste tase on ainult 45% EL keskmisest, saades 115 eurot hektari kohta, samal ajal kui Euroopas on keskmine tase 260 eurot hektarile ning seda olukorras, kus sisendite hinnad on EL keskmisel tasemel ja investeeringute vajadus suur. Lääne-Euroopa põllumajandustootjate ja poliitikute kaitsekõne nagu neil on kallim maa hind ning nad panustavad EL eelarvesse rohkem, mistõttu nad peavadki rohkem toetusi saama, ei kannata aga mingisugust kriitikat. Esiteks pole Baltimaade põllumajandusmaade mulla boniteet ning kliima nii viljakas kui näiteks Madalmaades ja Saksamaal ning teiseks on maaist ühekordne investeering mitte pidev ning maad ka pärandatakse põlevest põlve.
Eesti Vabariik panustab olulisel määral Euroopa Liidu majanduse abipakettidesse ehk investeerime solidaarsusesse - ühtsesse Euroopasse ning seda sama eeldame Euroopa liidult ja oma koostööpartneritelt. Teine põhjendus, et paraku on põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise aleglane tase kahjuks poliitiline paratamatus, ei rahulda meid ning me nõuame õiglast ja võrdset kohtlemist nagu on see sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. Topeltstandardite kasutamine ja euroopalike väärtuste eiramine, tähendab aga Euroopa Liidu allakäiku, kuid seda me ei saa ometi juhtuda lasta. Loodame, et hr Ciolos`es on piisavalt euroopalikkust ning täidetakse Baltimaadele antud lubadused võrdsustada põllumajandustootjate otsetoetused juba järgmisel eelarveperioodil, mitte 16 aasta pärast, mil meie maaelu võib olla juba selleks ajaks väljasuretatud.