Viimastel päevadel on minu poole pöördunud paljud pärnakad.
Teemaks on kohalikud valimised. Inimesed ei saa meie valimissüsteemist päris
täpselt aru ning on palunud minult
sellele väga lihtsat selgitust. Seega proovin nüüd üsna lihtsalt kirja
panna - kuidas kujuneb kohalikel
valimistel võitja?
Esikohal on meeskond. Olgu selleks siis kas erakond või valimisliit. Peale tulemuste selgumist esmajärjekorras loetakse kokku kogu selle nimekirja kõikide kandideerijate hääled. Teadmiseks, et valimised võidab mitte indiviid vaid meeskond, kes saavutab kokku kõige enim hääli. Kogu meeskonna üldhäälte arvu põhjal algab edasine arvestus. Tuleb mängu selline mõiste nagu valimiskünnis. Nimelt peab meeskond oma üldise häältesaagiga ületama kohalikus omavalitsuses olevat valimiskünnist, sest ainult sel juhul saavad sealt nimekirjast kandideerijad hiljem volikokku.
2009ndal aastal ei ületanud Pärnu linnas valimiskünnist kaks erakonda, kolm valimisliitu ning üksikkandidaadid. Tuleb tunnistada fakti, et kõik 1794 linnakodanikku, kes andsid oma hääle neile eespool mainitule, siis teie hääl läks kaotsi. Valimiskünnise lävend määratakse kogu hääletama käinute hulgast ning selleks on 5%. Viimastel valimistel käis hääletamas 19804 linnakodanikku ning valimiskünniseks kogu meeskonnale kujunes 990 häält.
Kui meil on teada, kes on oma meeskonnaga ületanud valimistekünnise, siis järgmise sammuna arvutatakse mitu kohta see meeskond saab uues valitud volikogus.
Ja alles pärast seda jõuame juba konkreetsete inimesteni. On väga väär arvata, et isiku koht valimisnimekirjas enne valimisi tagab talle ka koha seal peale valimisi. Nüüd vaadatakse juba iga konkreetse isiku toetushääli ja kogu meeskonna nimekiri paigutatakse ümber. Esikohal on enim toetushääli saanud isik jne. Juhul kui mõned kandidaadid saavad võrdse häältearvu, siis nende puhul kasutatakse tähestikulist järjestust.
Lõppkokkuvõte kujuneb nii: näiteks meeskond, kus te kandideerite teenib peale valimisi volikogus 10 kohta. Volikokku pääsevad 10 enim toetushääli saanud kandideerijat.
Esikohal on meeskond. Olgu selleks siis kas erakond või valimisliit. Peale tulemuste selgumist esmajärjekorras loetakse kokku kogu selle nimekirja kõikide kandideerijate hääled. Teadmiseks, et valimised võidab mitte indiviid vaid meeskond, kes saavutab kokku kõige enim hääli. Kogu meeskonna üldhäälte arvu põhjal algab edasine arvestus. Tuleb mängu selline mõiste nagu valimiskünnis. Nimelt peab meeskond oma üldise häältesaagiga ületama kohalikus omavalitsuses olevat valimiskünnist, sest ainult sel juhul saavad sealt nimekirjast kandideerijad hiljem volikokku.
2009ndal aastal ei ületanud Pärnu linnas valimiskünnist kaks erakonda, kolm valimisliitu ning üksikkandidaadid. Tuleb tunnistada fakti, et kõik 1794 linnakodanikku, kes andsid oma hääle neile eespool mainitule, siis teie hääl läks kaotsi. Valimiskünnise lävend määratakse kogu hääletama käinute hulgast ning selleks on 5%. Viimastel valimistel käis hääletamas 19804 linnakodanikku ning valimiskünniseks kogu meeskonnale kujunes 990 häält.
Kui meil on teada, kes on oma meeskonnaga ületanud valimistekünnise, siis järgmise sammuna arvutatakse mitu kohta see meeskond saab uues valitud volikogus.
Ja alles pärast seda jõuame juba konkreetsete inimesteni. On väga väär arvata, et isiku koht valimisnimekirjas enne valimisi tagab talle ka koha seal peale valimisi. Nüüd vaadatakse juba iga konkreetse isiku toetushääli ja kogu meeskonna nimekiri paigutatakse ümber. Esikohal on enim toetushääli saanud isik jne. Juhul kui mõned kandidaadid saavad võrdse häältearvu, siis nende puhul kasutatakse tähestikulist järjestust.
Lõppkokkuvõte kujuneb nii: näiteks meeskond, kus te kandideerite teenib peale valimisi volikogus 10 kohta. Volikokku pääsevad 10 enim toetushääli saanud kandideerijat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar