Milline ta siis oli aasta 2012?

Tulemas on kindlasti üks pikemaid postitusi minu blogis, sest piisavalt palju on asju, millest tahaks veel aasta lõpus kirjutada või millele tähelepanu pöörata.
Kindlasti üheks märkimisväärseimaks sündmuseks sellel aastal oli minu valimine Reformierakonna Pärnu piirkonnajuhiks veebruaris. Rõhutan, tegemist oli valimise mitte määramisega. Üldkoosolekule oli kogunenud palju kohaliku erakonnaliikmeid, kes andsid kindla sõnumi, et aeg on muudatusteks. Need volitused, mille sain liikmetelt on kohati pööranud minu elu pea peale. Olen püüdnud järjekindlalt ja pidevalt teha kõik selleks, et olla antud volituste vääriline. Ette on tulnud raskemaid ja kergemaid aegu aga täna julgen kindlalt väita, et üldkoosolekul antud lubadust olen oma võimaluste piires pidanud. Meie Pärnu liikmed on kindlasti tunduvalt enam kaasatud, me oleme avatud nii uuendustele kui ka muudatustele ja orienteeritud koostööle. Kogu seda protsessi on märgatud ka erakonna siseselt ning see päädis tunnustust detsembrikuus toimunud erakonna ballil. Mind tunnustati kuldorav 2012 tiitliga. Selle tiitli ma tahan aga pühendada kõikidele oma mõttekaaslastele, sest suurepärases meeskonnas ei ole juht üksi keegi vaid meeskonna edukuse määrab tema meeskond ja kohalik organisatsioon, aitäh!
Sellel aastal toimus kaks suurt kokkutulekut, mis eredalt meelde jäid. Märtsikuus oli kaua oodatud Pärnu Vanalinna kooli kokkutulek. See on minu kool. Kool, mis kujundas minust selle, kelleks ma täna saanud olen. Tegemist oli üritusega, mida paljud aastaid-aastaid ootasid. Loodetavasti on see väike samm tuleviku traditsiooni kujunemiseks. Septembrikuus aga kogunesid Pärnumaal EÕMis olnud malevlased läbi aegade. See andis unustamatu võimaluse ka meie Maima 1988 aasta rühma mõnedel liikmetel üle pikkade aastate kohtuda. Tegemist oli ühe emotsionaalsema üritusega, mis tõestas, et vanus meie passis ei ole veel määrav.....
BPW Pärnu klubi presidendina on siiras heameel teatada, et klubi lõpetas edukalt maikuus oma esimese hooaja ning jätkas septembrikuus oma tegevust. Võin kinnitada, et minu presidendi aja püstitatud eesmärgid: luua Pärnusse jätkusuutlik klubi ning viia liikmete arv vähemalt 15.-ni saavad täidetud. Selles liikumises olen kohtunud paljude tegusate naistega ja ühiselt pidevalt arenenud. Kindlasti võib meie liikumise suurimaks õnnestumiseks pidada Augustiunetuse käigus toimunud Rannapargi kohviku "Mehed ei nuta" tegevust. Selle käigus suutsime tuluna teenida Pärnu Naiste Varjupaigas olevatele lastele koolitarvete ja jalanõude ostuks 355 eurot. Meie koostöö Pärnu Naiste Varjupaigaga jätkub. Klubi presidendina osalen Varjupaiga nõukoja töös ja juba jaanuaris korraldame seal olevatele lastele väljasõidu Tuisuliiva päkapikumaale.
Nagu igale poliitikule kohale, siis on ka minul õnnestunud sel aastal Brüsselit väisata. Külastasime proua Siiri Oviiri kutsel Pärnumaa Naisteühenduste esindajatega. Brüsselisse jätsime ka oma pöördumise Baltimaade põllumeeste toetuseks.
Mentorina läbisin LoovEesti virtuaalprogrammis PESA esimese lennu. Minu projaktidest edukamad: PIPIK, Landeco ja Radis on valimis vallutama uusi turge. Sügisel olin taaskord nõus nõustama uusi projekte.
Mõned asjad meie elus juhtuvad läbi juhuste. Selle juhuse ees ma tahan tänada saatust. Läbi juhuste sattusin ma mentoriks ENTRUM programmi. Tegemist on noorte ettevõtlikusele suunatud projektiga. Sellist power`it ei ole tükil ajal kohanud. Kõik need säravate silmadega noored, asjalikud mentorid ja suurepärane organiseeritus annab mulle lootust, et meie noorte kätes on meie helge tulevik, ausalt!
Ja aasta lõpuks olen ma taas jõudnud tagasi oma valdkonna juurde. Nimelt osalen TRK Estonia nõukogu töös. Hea ja kodune tunne on tekkinud, sest turismivaldkond ei ole mul kunagi meelest läinud.
Kindlasti oli veel palju erinevaid toimetusi, millest võiks kirjutada ja meenutada. Nüüd olen oma pilku pööramas juba uude 2013-ndasse aastasse, sest tulemas on väljakutse aasta.
Saabuva aasta suhtes on mul kolm väga suurt ootust. Esimene neist peaks realiseeruma juba märtsikuus. Tegemist on sündmusega, mida ma ei suuda kuidagi mõjutada aga mida pikisilmi aastaid oodanud olen. Lisaks isiklikus elus tõotab juunikuu tuua lausa paar väga olulist tähtpäeva. Ja kindlasti üks aasta oodatuimaid sündmusi on oktoobris, mil selgub kas kõik toimetused ja tegemised püstitatud eesmärgi nimel ka reaalsuseks saavad. Loomulikult on hinges veel mitmeid salajasi soove, mille täitumist salamisi loodan. Kokkuvõtlikult võib mainida, et õnneks 2012 ei saabunud maailma lõpp ja ees on oodata väga põnevat 2013 aastat!

Eeskuju on nakkav.

2013 aasta kohaliku omavalitsuste valimisteni on jäänud juba alla aasta. Tänane poliitiline olukord on tekitanud inimestes enam soovi kaasa rääkida. Mul on selle üle siiralt hea meel! Oluline on meil kõigil meelespidada, et vingumine ei muuda tulevikku. Kui soov on midagi muuta, siis tuleb ise käised üles kerida ja alustada. Samm-sammult püstitatud eesmärkide poole. Kõik, kes on valmis ja soovivad punti lüüa, siis andke teada! Mina igatahes olen otsustanud ning valmis. Üksi on raske, kuid tugeva ja motiveeritud meeskonnaga on kõik saavutatav. Soovin kõigile julget peale hakkamist ning kui meie elu tulevik Sind kõnetab, siis astu selleks vajalikud sammud.
http://www.parnupostimees.ee/1066774/irina-talviste-ole-teistele-eeskujuks-ja-kandideeri/