Naised ei rahuldu pealtvaataja rolliga.

Analüüsisin 2009 ja 2013 aasta kohalike valimiste Pärnu linnas kandideerijate nimekirju naisterahva pilguga. Kaks viimast aastat juhtisin BPW Pärnu klubi. Meie organisatsioon tegeleb aktiivselt naiste teadlikuse tõstmisega poliitikas ja püüab soodustada naiste kaasamist poliitikasse. Olen selle teema kohta kirjutanud ka arvamusloo Pärnu Postimees, millega saab tutvuda minu blogi 07.12.2012 postituses. Tuleb tõdeda, et teadlikuse tõusust või naiste soovist kaasa rääkida on selle aasta Pärnu linna kohalike valimiste nimekirjad muljetavaldavad.
2009ndal aastal moodustasid naised kõikidest kandideerijatest 35%. Sellel aastal on see osakaal 43%. Eelmistel valimistel tuli valimisllit Uus Õiglane jõud välja vaid meestega. Tänasel päeval võime naisi leida kõikidest valimisnimekirjadest.
Mis olukord naistega sel aastal kandideerijate nimekirjades on? Reformierakond, IRL ja Keskerakond on teinud tõhusat tööd. Nad on suutnud võrreldes 2009 aastaga oma nimekirjades kandideerivate naiste osakaalu tublisti tõsta. Viimasel aastal on palju räägitud „triibutamisest“ valimisnimekirjades. Kaks valitsuserakonda Reformierakond ja IRL on siin käitunud suisa õpiku järgi. Väikesed nihked kõrvale jättes on nende nimekirjad triibulised, s.t. mees-naine-mees-naine. Mõlema erakonna nimekirjas on naisi enam kui mehi. Nii hästi ei ole läinud sotsiaaldemokraatidel ja keskerakonnal. Põhjus kindlasti selles, et naiskandideerijate osakaal on väiksem.
Eesti Konservatiivse erakonna nimekirjas on küll  50% kandideerijatest naised, kuid kaasaegse poliitika trendidega nad silma ei paista. Muuseas lubades küll õiglast poliitikat, siis tahaks küsida neilt  miks te oma nimekirjas naisi õiglaselt ei kohtle? Esimese naise leian nimekirjast neljandalt kohalt ja teisedki nimekirja teisest poolest.
Eriti hull on aga olukord valimisliidu nimekirjades. Kuigi naiste osakaalu protsent nimekirjades on võrreldav erakondadega, siis teadlikus selles osas puudub täielikult. Toomas Kivimäe valimisliidu nimekirjas leian esikümnest vaid ühe naise ning valimisliidus „Südame ja mõistusega“, kus kandideerib vaid üheksa inimest ei ole naist suudetud nimekirjas isegi TOP 3 panna.
Erakondade naisteühenduste vaheline koostöö ja teadlikuse tõstmine ühiskonnas on neid täna võrreldes meie kohalike valimisliitudega tugevalt eristamas nimekirjade koostamisel. Paljud viimasel ajal kiruvad erakondi aga siin vähemalt koheldakse naisi võrdsete partneritena. Pärnu linna valimisliitudel on selles osas veel pikk tee käia. Kas valijatele on see fakt oluline? Eks seda näitab aeg. Küll aga on stardipositsioon naistel nendel valimistel 8% parem kui eelmistel. Jääme huviga ootama, kuidas ja kas seda hindavad valijad? Lihtsamalt öeldes  - meie oleme oma töö teinud ja nüüd valija on Sinu võimalus, kas oled valmis nägema uues volikogus enam naisi.

Kuidas kujuneb valimiste võitja?

Viimastel päevadel on minu poole pöördunud paljud pärnakad. Teemaks on kohalikud valimised. Inimesed ei saa meie valimissüsteemist päris täpselt aru ning on  palunud minult sellele väga lihtsat selgitust. Seega proovin nüüd üsna lihtsalt kirja panna  - kuidas kujuneb kohalikel valimistel võitja?
Esikohal on meeskond. Olgu selleks siis kas erakond või valimisliit. Peale tulemuste selgumist esmajärjekorras loetakse kokku kogu selle nimekirja kõikide kandideerijate hääled. Teadmiseks, et valimised võidab mitte indiviid vaid meeskond, kes saavutab kokku kõige enim hääli. Kogu meeskonna üldhäälte arvu põhjal algab edasine arvestus. Tuleb mängu selline mõiste nagu valimiskünnis. Nimelt peab meeskond oma üldise häältesaagiga ületama kohalikus omavalitsuses olevat valimiskünnist, sest ainult sel juhul saavad sealt nimekirjast kandideerijad hiljem volikokku.
2009ndal aastal ei ületanud Pärnu linnas valimiskünnist kaks erakonda, kolm valimisliitu ning üksikkandidaadid. Tuleb tunnistada fakti, et kõik 1794 linnakodanikku, kes andsid oma hääle neile eespool mainitule, siis teie hääl läks kaotsi. Valimiskünnise lävend määratakse kogu hääletama käinute hulgast ning selleks on 5%. Viimastel valimistel käis hääletamas 19804 linnakodanikku ning valimiskünniseks kogu meeskonnale kujunes 990 häält.
Kui meil on teada, kes on oma meeskonnaga ületanud valimistekünnise, siis järgmise sammuna arvutatakse mitu kohta see meeskond saab uues valitud volikogus.
Ja alles pärast seda  jõuame juba konkreetsete inimesteni. On väga väär arvata, et isiku koht valimisnimekirjas enne valimisi tagab talle ka koha seal peale valimisi. Nüüd vaadatakse juba iga konkreetse isiku toetushääli ja kogu meeskonna nimekiri paigutatakse ümber. Esikohal on enim toetushääli saanud isik jne. Juhul kui mõned kandidaadid saavad võrdse häältearvu, siis nende puhul kasutatakse tähestikulist järjestust.
Lõppkokkuvõte kujuneb nii: näiteks meeskond, kus te kandideerite teenib peale valimisi volikogus 10 kohta. Volikokku pääsevad 10 enim toetushääli saanud kandideerijat.

Kaasaegne lasteaed - ulme või reaalsus?

Paar nädalt on linnapildis näha olnud sõnumit „Igale lapsele kaasaaegne lasteaia koht“. Paljud on minu poole pöördunud ja tundnud huvi, milliseks pean mina kaasaegset lasteaeda.
Need kes arvavad, et omades ülikoolis käivat tütart ei ole ma absoluutselt kursis mis linna lasteaedades toimub, siis nad eksivad. Olen linnavalitsuse esindajana ühes Pärnu linna lasteaia hoolekogus. Samuti kaardistasime BPW Pärnu klubi liikmetega viimase aasta jooksul kõikidele linna lasteaedade juures olevad liiklusohtlikud kohad. Turvalisust peangi üheks väga oluliseks väljakutseks. Kui meie väikestel linnakodanikel on turvaline elukeskkond, siis see juba osaliselt tagab õnneliku lapsepõlve.
Suurimaks väljakutseks on lasteaedade mänguväljakud. Mõni aeg tagasi kuulsime traagilisest õnnetusest Tallinna lasteaias. Õnneks on esmased ohud Pärnu lasteaedadest kõrvaldatud, kuid kahjuks on mänguväljakud väga trööstitus olukorras. Puuduvad lastele mitmekülgset tegevust pakkuvad ronimispuud, kiigud jne. Me kõik teame, et lapsed armastavad väga viibida värskes õhus ning loomulikult turvalisuse tagamiseks on oluline mitmekesiselt sisustatud mänguala. Mind jahmatas kui kevadel IF-kindlustus tegi Facebook`is kampaania, et enim „like“ saanud lasteaed sai endale mänguväljaku. Kas teate kui püüdlikult erinevad lasteaiad selle kampaania promomisega tegelesid? Mõistan põhjust, sest see oli nende üks väheseid võimalusi saada endale kaasaegne mänguväljak. Olen seisukohal, et niipalju võiks linn siiski vahendeid leida, et see probleem leiaks lähiaastatel positiivse tulemuse. Lihtsalt asi on prioriteetides. Õnneks tuleb tunnistada, et midagi siiski on juba ka tehtud selles osas. Nimelt sel aastal telliti linnas lasteaedade hoovialade hindamine ja plaanis on tellida projektlahendused.
Kuigi ma ei ole täna Pärnu linnavolikogu liige, siis Reformierakonna piirkonna juhina on olnud võimalus protsesse juba positiivses suunas mõjutada.  Teadlikult oleme viimase aasta jooksul seisnud selle eest, et Pärnu linna lasteaiad saaksid lõpuks omale uued ja kaasaaegsetele nõuetele vastavad voodid. Informeerin, et  2013ndal aastal on juba saanud uued voodid kokku 15 rühma: Tammsaare, Kellukese, Päikesejänku, Kadri ja Ülejõe lastaaedades. Investeering sinna on olnud  90 000 eur. Septembrikuu volikokku tuleb hääletamisele selle aasta lisaeelarve, millest lisandub investeeringuid veel 120 000 eur. Sellest rahast peaksid uued voodid saama orienteeruvalt 18 rühma.
Veidi sooviks selgitada ka lasteaia voodipesude teemat. Nimelt liigub linnalegend. Väidetakse, et Pärnus on lasteaedu, kus lapsed peavad magama vähemalt 50 aastat vanadel patjadel ja madratsitel ning voodipesul. Soovitan olla faktide esitamisel täpsem. Meie linnas muuseas ei ole ühtegi lasteaeda, mis oleks 50 aastane. Veidi selgitust, kuidas toimub lasteaedade tänane voodipesude rahastamine. Lasteaedade voodipesu ostavad lasteaiad ise neile eraldatud tegevuskulude arvelt. Iga lasteaed ise otsustab mis on neile vajalikum, kas voodipesu või miski muu. Tänane esmane prioriteet on kõigil lasteaedadel uued voodid ja kindlasti leiakse ka vahendid voodipesudele. Nagu ka meie elus, kõiki häid asju ju korraga ei saa.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et lähima nelja aasta üks minu prioriteete on Pärnu linna lasteaedade mänguväljakud ning kavatsen selle eest ka seista.

Jõekaldad elama!

Mis Sulle meenub kui kuuled sõna Pärnu? Esmajärjekorras imeline liivarand ja meri. Tead et mina olen viimastel aastatel ise aga avastanud Pärnu jõe. Südame teeb soojaks, et üsna pea valmib ka kaua oodatud Jaansoni rada linnapoolsel kaldal. Veidi kannatust ning saamegi nautida jalutuskäiku mööda kauneid kaldapealseid. Tervisesportlaste paradiis. Mida aga teha siis kui satud jõe äärde sõbrannadega jalutama ja tekiks tahtmine võtta kuskil tassike kohvi  nautides ilusat jõevaadet?
Siit on tekkinud idee, mille tulihingeline pooldaja ja elluviija soovin olla. Miks ei võiks meie jõekaldad elada? Väikesed hubased kohvikud või elegantsed restoranid jõe ääres. Kaid, et juurdepääs oleks ka jõe poolt kui näiteks tuled oma kaatriga Pärnut külastama. Kuidas teile linnakodanikuna tunduks võimalus grillida jõe ääres? Äkki üks mugav grillimispark, mille vahetus läheduses on turvalised mänguväljakud lastele. Ja loomulikult peaks kuhugi tulema värske kalaturg. Mina ise ei ole kala sööja, kuid kohati tundub täiesti naeruväärne, et mere ja jõelinnas ei ole oma kalaturgu, kus teinekordki gurmaanid saaksid ostelda.
Selline on unistus minu kodulinnast. Kuidas edasi? Hea idee ja nägemus vajab meeskonda ning eestvedajaid, siis ei jää ta kindlasti pelgalt ideeks kellegi mõtetes. Olen kindel, et kaasatulijaid jagub. Kasvõi näiteks kauplejad, kellele pakkuda soodsamaid tingimusi kui nad seda täna ranna piirkonnast saaksid. Hea boonusena saab neile ka välja pakkuda, et elu jõel ei hääbu Pärnus isegi talvekuudel. Mäletame ju kõik neid kalameeste horde, kes jõel kala püüavad.
Julged asjadest rääkida, siis hakkad ka selle teostamise nimel tööd tegema. See on asi, mida lähen kindlasti volikokku ajama. Mulle meeldib suur pilt ning tunneksin uhkust kui aastate pärast võin öelda, et olin üks nendest, kes nägi suurt potensiaali meie jõel ning aitas inimestel seda avastada. Alustaks esmalt, pärnakad, meist endist ja küll siis ka turistid tee jõeni leiavad.