Kas mina olen poliitik?

Niisiis, kas erakonnad või valimisliidud?
Esmalt tsiteerin erakonna seadust „Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras“. Kahjuks mul ei õnnestunud leida kuskilt ametlikku vastet mõistele valimisliit. Küll aga tsiteerin, kuidas seda on kirjeldanud üks meie kohalik poliitik: „Valimisliit kui kodanikuühiskonna väljendusvorm.“  Laias laastus on ju mõlema ühenduse eesmärk üks – saavutada võim, et läbi selle teostada oma programmilisi lubadusi.
Naiivsem selgitus, mida olen kuulnud valimisliidus kandideerijalt, et erinevalt erakonna liikmetest ei ole nemad poliitikud. Stop! Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Poliitik tavaliselt omab oma maailmavaadet ja ideid ühiskonna ja riigi toimimise küsimustes ning osaleb valimistel, et oma vaateid realiseerida omavalitsuse või riigi tasandil osaledes seadusloomes, eelarvearutlustes ning valitsemises. Lugupeetavad, kas tegemist ei ole mitte silmakirjalikkusega? Loodetavasti esimene väide minu poolt ümber lükatud.
Tihti hurjutatakse erakondi, et te ei saa või tohi mõelda iseseisvalt. Väidetavalt sõltute „pealinna peakontorist“. Olen erakonna liige alates 2010ndast aastast, juhin pea kaks aastat Pärnu piirkonda ja võin käsi südamel kinnitada, et mingeid korraldusi meile kuskilt ülevalt liini pidi antud ei ole. Meil on oma piirkonna liikmete poolt valitud juhatus, kes on aktiivsed kohalikud elanikud. Nad juhinduvad oma linna huvidest ning oma teadmistest eesmärgiga teha midagi reaalselt ära linna arenguks. Väide ümber lükatud. Vahemärkusena, erakonnas on suurepärane võimalus saada enam teadmisi ja kompetentsi oma ala tõelistelt tippudelt, sest liikmeskond on tuhandetes kordades suurem. Nimelt kui Pärnus aasta tagasi koostati uut linna haridusearengukava, siis oli meil suurepärane võimalus konsulteerida mitmete lugupeetud koolijuhtidega üle Eesti. Eks vahe tuleb sellest kas sul on 13000+ või 30+ liiget.
Kuidas on lood järjepidevusega? Eelmistel kohalikel valimistel 2009 aasta kandideeris Pärnus neli valimisliitu. Nendel valimistel on esindatud vaid kaks. Tunnustan, et vähemalt üks neist on tulemas taas valimistele oma nimekirjaga aga kas mõjub usaldusväärselt, et nad omavad ambitsiooni veel vähemalt neli aastat linna hüvanguks panustada. Mis saab edasi? Reformierakond, kelle liige ma olen saab kuu aja pärast 20 aastaseks ning loodetavasti toimetab veel teist sama palju.
Lõpetuseks tahan öelda, et mina ei hakka välja tooma kõike seda miks erakond on parem kui valimisliit. Lihtsalt tahaks panna kõigile valimisliitudes kandideerijatele südamele, et leidke mõni originaalsem viis eristumiseks. Isiklikult olen liberaalse maailmavaatega ja ei häbene oma erakondlikku kuuluvust. Ma ju võiks ka öelda, et olen ettevõtja kuigi te enamuses kõik mulle juba täna poliitiku tiitli külge kleebite.

Mai uisuväljak tuleb olenemata valimistulemustest.

Järgmise aasta veebruarikuus möödub 25 aastat ajast mil kolisin Pärnu linna suurimasse magalasse, Mai elamurajooni. Tänaseks olen kolinud ühest korterelamust teise, kuid jäänud truuks oma elurajoonile. Ma olen korteriinimene ja mulle siin lihtsalt meeldib, kohe väga.
2011ndal aastal kutsus Astrid Hindriks mind koolitusele "Pärnu kaasab planeerimisse". Sealt arenes välja mõte luua Mai elamurajooni oma seltsing. Esialgu oli idee toetajaid mitmeid, kuid nagu ikka siis aja jooksul inimeste huvi vähenes. Miks? Äkki ei olnud aeg õige? Või eestvedaja mitte väga motiveeritud? Ise ma teadlikult hoidusin tol hetkel eestvedaja rollist kuna samaaegselt olin taaskäivitamas Pärnus Eesti Ettevõtlike naiste klubi. Küll aga lubasin, et olen alati neile vajadusel olemas. Oleme mõned korrad kohtunud, kuid kahjuks on täna asi jäänud siiski vaid ideena ja heade mõtetena paberile.
Üks suurepärane mõte, mis meil kõigi toetuse leidis oli Mai elamurajooni väliuisuväljaku loomine. Meile tundus, et vajadust ning külastajaid jaguks kuhjaga. Lisaks suurtele korterelamutele on ju selles rajoonis ka kaks Pärnu suuremat kooli ning kaks lasteaeda. Taaskord jäi puudu ühisest ettevõtlikusest, et see lõpuks ometi ära teha.
Õnneks avanes mul suurepärane võimalus kui Reformierakond Pärnus kohalikeks valimisteks programmi koostas see idee oma erakonna kaaslastele maha müüa. Nüüd on tegemist ka ametliku valimislubadusega Reformierakonna 2013 aasta kohalike valimiste valimisprogrammis.
Teema on mulle südamelähedane ja olen otsustanud, et kui mul isegi ei õnnestu saada piisavalt toetushääli pääsemaks Pärnu uude volikokku ning selle mõtte teostamisega juba linna tasandil tegeleda, siis selle hea idee teeme ära igal juhul, järgneva nelja aasta jooksul.
Võtan peale valimisi sel juhul endale eestvedaja vastutaja rolli ning loome ametlikult Mai elamurajooni seltsingu. Kindlasti kaasan sinna palju meie piirkonnas elavaid aktiivseid ja toimekaid kaaslinlasi, kellega üheskoos saab järgneva nelja aasta jooksul Mai endale ka uisuväljaku.