pühapäev, 13. oktoober 2013

Kas mina olen poliitik?



Niisiis, kas erakonnad või valimisliidud?
Esmalt tsiteerin erakonna seadust „Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras“. Kahjuks mul ei õnnestunud leida kuskilt ametlikku vastet mõistele valimisliit. Küll aga tsiteerin, kuidas seda on kirjeldanud üks meie kohalik poliitik: „Valimisliit kui kodanikuühiskonna väljendusvorm.“  Laias laastus on ju mõlema ühenduse eesmärk üks – saavutada võim, et läbi selle teostada oma programmilisi lubadusi.
Naiivsem selgitus, mida olen kuulnud valimisliidus kandideerijalt, et erinevalt erakonna liikmetest ei ole nemad poliitikud. Stop! Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Poliitik tavaliselt omab oma maailmavaadet ja ideid ühiskonna ja riigi toimimise küsimustes ning osaleb valimistel, et oma vaateid realiseerida omavalitsuse või riigi tasandil osaledes seadusloomes, eelarvearutlustes ning valitsemises. Lugupeetavad, kas tegemist ei ole mitte silmakirjalikkusega? Loodetavasti esimene väide minu poolt ümber lükatud.
Tihti hurjutatakse erakondi, et te ei saa või tohi mõelda iseseisvalt. Väidetavalt sõltute „pealinna peakontorist“. Olen erakonna liige alates 2010ndast aastast, juhin pea kaks aastat Pärnu piirkonda ja võin käsi südamel kinnitada, et mingeid korraldusi meile kuskilt ülevalt liini pidi antud ei ole. Meil on oma piirkonna liikmete poolt valitud juhatus, kes on aktiivsed kohalikud elanikud. Nad juhinduvad oma linna huvidest ning oma teadmistest eesmärgiga teha midagi reaalselt ära linna arenguks. Väide ümber lükatud. Vahemärkusena, erakonnas on suurepärane võimalus saada enam teadmisi ja kompetentsi oma ala tõelistelt tippudelt, sest liikmeskond on tuhandetes kordades suurem. Nimelt kui Pärnus aasta tagasi koostati uut linna haridusearengukava, siis oli meil suurepärane võimalus konsulteerida mitmete lugupeetud koolijuhtidega üle Eesti. Eks vahe tuleb sellest kas sul on 13000+ või 30+ liiget.
Kuidas on lood järjepidevusega? Eelmistel kohalikel valimistel 2009 aasta kandideeris Pärnus neli valimisliitu. Nendel valimistel on esindatud vaid kaks. Tunnustan, et vähemalt üks neist on tulemas taas valimistele oma nimekirjaga aga kas mõjub usaldusväärselt, et nad omavad ambitsiooni veel vähemalt neli aastat linna hüvanguks panustada. Mis saab edasi? Reformierakond, kelle liige ma olen saab kuu aja pärast 20 aastaseks ning loodetavasti toimetab veel teist sama palju.
Lõpetuseks tahan öelda, et mina ei hakka välja tooma kõike seda miks erakond on parem kui valimisliit. Lihtsalt tahaks panna kõigile valimisliitudes kandideerijatele südamele, et leidke mõni originaalsem viis eristumiseks. Isiklikult olen liberaalse maailmavaatega ja ei häbene oma erakondlikku kuuluvust. Ma ju võiks ka öelda, et olen ettevõtja kuigi te enamuses kõik mulle juba täna poliitiku tiitli külge kleebite.

1 kommentaar:

  1. Ma ei ole Reformierakonna (eetika) pooldaja - tõsi, seejuures on võimatu öelda, et oleksin mingist teisest Eesti erakonnast vaimustuses - kuid ülaltoodud arutlus on mõistetav ja selge. Sellega võib nõustuda. Ka valimisliidud on vahend poliitilise võimu saavutamiseks ning ses suhtes isegi armetum viis, et kui erakondlus on suutnud siduda arvestatava meeskonna mingit ideed teostama, siis valimisliit ei taga ju sedagi mitte. Kuid kuidas suudaks otsuseid läbi viia meeskond, milles puudub aateline üksmeel? Mis tagab, et enne valimisi kiiruga kokkupandud liidud oleksid otsustuslikkuses erakondadest paremad? Ainult valimisliitude oma lubadus? Hm, kuid just sel moel lubavad mitmeid teostamatuid asju ju ka erakonnad - ainult oma lubadusega.

    VastaKustuta