Kuidas karastus teras?

On möödunud päris palju aega sellest kui viimati blogisse postituse tegin. Ei, ma ei ole unustanud. Lihtsalt mõtlesin, et laheneb üks probleem ja siis teen postituse ning saab ka lahata lahenenud probleeme. Paraku probleeme vaid lisandub ja milleks üldse nendest aasta viimastel päevadel kirjutada.
Aeg on siiski 2013 aasta kokkuvõtta. Milleks kujunes 2013? Kindlasti oli ootamatusi, üllatusi, suurte soovide täitumisi, imesid ning eneseületusi. See oli vaieldamatult ülitempokas aasta. Aasta muutis mind ja mitte ainult mind. Olen leidnud uusi imetlusväärseid inimesi oma ellu, kuid ei salga usaldusväärsete kaaslaste read on ka hõrenenud. Elu on teinud omad korrektiivid. Teadmiseks, et ei kahetse midagi mida olen teinud või kuidas käitunud. Miks? Ma lihtsalt olen lõpuni jäänud iseendaks kui raske see ka mõnel hetkel ei ole olnud. Minu viimaste kuude lemmik tsitaat: "Me ei saa inimestena kõigile meeldida ja ei peagi seda."
Kolm unelmsoovi on leidnud oma lahenduse. Üks suurtematest väljakutsetest olid kindlasti kohalikud valimised selle aasta oktoobrikuus. Tänaseks on tulemused teada, analüüsid tehtud, olukorraga lepitud ja alustatud sisulise tööga. 113 Pärnu linna inimest andsid mulle toetushääle. Seda on enam kui julgesin loota. Mul on oma plaan volikogus toimetamiseks aga sellest mõni teinekord. Täna olen asendusliikmena Pärnu linnavolikogu aseesimees ning tegevusi ja toimetusi jagub kuhjaga.
Sügisel võtsin üle pika aja taas jalge ette koolitee. Paljud on minult küsinud, miks Sul seda vaja on? Täna kui olen pea neli kuud koolis käinud, võin kinnitada, see oli üks õigemaid samme, mida viimastel aastatel teinud olen. Mitte akadeemilised teadmised vaid õhustik ja inimesed on need, kes annavad selle hindamatu väärtuse. Tunda ennast osana super seltskonnast annab mulle peale igat õppesessiooni motivatsiooni ja power`it. Siit soovitus kõigile kui soovite meenutada üliõpilasaegu, siis minge taas kooli, ülikooli.
Veel päev on jäänud projekti "365 päeva" lõpuni. Tegemist oli minu isikliku projektiga, kus panin tõsiselt proovile enesedistsipliini. Loomulikult nagu igal minu ettevõtmisel oli ka selle projekti puhul kindel eesmärk. Kõik, kes olid sellest projektist teadlikult ning seda toetasid, veendusid - kui ma ikka midagi luban, siis viin selle ka lõpuni. Tahtejõud sai võitu ahvatlustest.
Üsna pea on saabumas 2014 aasta. Mõni aeg tagasi ei suutnud ma endale välja mõelda ühtegi motiveerivat eesmärki järgmiseks aastaks, mille nimel olen valmis kire ja pühendumisega tööd tegema. Õnneks on selles osas toimunud muutused. Saatus teeb huvitavaid keerdkäike. Tundub, et jõuan lõpuks sinna, millest aastaid mõelnud ja vahest ka rääkinud olen. Kas nii juhtub, seda näitab juba aeg. Minu tahe on igatahes kasvamas.
Kindlasti tekkis nii mõneski lugedes küsimus aga millest blogil postitusele selline pealkiri? See ei ole tingitud kiindumusest Nikolai Ostrovski raamatu vastu. Selline oli minu 2013 aasta. Mina ei ole enam see inimene, kes aasta tagasi. Ma olen muutnud. Millises suunas? See on teiste otsustada.

Kas mina olen poliitik?

Niisiis, kas erakonnad või valimisliidud?
Esmalt tsiteerin erakonna seadust „Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras“. Kahjuks mul ei õnnestunud leida kuskilt ametlikku vastet mõistele valimisliit. Küll aga tsiteerin, kuidas seda on kirjeldanud üks meie kohalik poliitik: „Valimisliit kui kodanikuühiskonna väljendusvorm.“  Laias laastus on ju mõlema ühenduse eesmärk üks – saavutada võim, et läbi selle teostada oma programmilisi lubadusi.
Naiivsem selgitus, mida olen kuulnud valimisliidus kandideerijalt, et erinevalt erakonna liikmetest ei ole nemad poliitikud. Stop! Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Poliitik tavaliselt omab oma maailmavaadet ja ideid ühiskonna ja riigi toimimise küsimustes ning osaleb valimistel, et oma vaateid realiseerida omavalitsuse või riigi tasandil osaledes seadusloomes, eelarvearutlustes ning valitsemises. Lugupeetavad, kas tegemist ei ole mitte silmakirjalikkusega? Loodetavasti esimene väide minu poolt ümber lükatud.
Tihti hurjutatakse erakondi, et te ei saa või tohi mõelda iseseisvalt. Väidetavalt sõltute „pealinna peakontorist“. Olen erakonna liige alates 2010ndast aastast, juhin pea kaks aastat Pärnu piirkonda ja võin käsi südamel kinnitada, et mingeid korraldusi meile kuskilt ülevalt liini pidi antud ei ole. Meil on oma piirkonna liikmete poolt valitud juhatus, kes on aktiivsed kohalikud elanikud. Nad juhinduvad oma linna huvidest ning oma teadmistest eesmärgiga teha midagi reaalselt ära linna arenguks. Väide ümber lükatud. Vahemärkusena, erakonnas on suurepärane võimalus saada enam teadmisi ja kompetentsi oma ala tõelistelt tippudelt, sest liikmeskond on tuhandetes kordades suurem. Nimelt kui Pärnus aasta tagasi koostati uut linna haridusearengukava, siis oli meil suurepärane võimalus konsulteerida mitmete lugupeetud koolijuhtidega üle Eesti. Eks vahe tuleb sellest kas sul on 13000+ või 30+ liiget.
Kuidas on lood järjepidevusega? Eelmistel kohalikel valimistel 2009 aasta kandideeris Pärnus neli valimisliitu. Nendel valimistel on esindatud vaid kaks. Tunnustan, et vähemalt üks neist on tulemas taas valimistele oma nimekirjaga aga kas mõjub usaldusväärselt, et nad omavad ambitsiooni veel vähemalt neli aastat linna hüvanguks panustada. Mis saab edasi? Reformierakond, kelle liige ma olen saab kuu aja pärast 20 aastaseks ning loodetavasti toimetab veel teist sama palju.
Lõpetuseks tahan öelda, et mina ei hakka välja tooma kõike seda miks erakond on parem kui valimisliit. Lihtsalt tahaks panna kõigile valimisliitudes kandideerijatele südamele, et leidke mõni originaalsem viis eristumiseks. Isiklikult olen liberaalse maailmavaatega ja ei häbene oma erakondlikku kuuluvust. Ma ju võiks ka öelda, et olen ettevõtja kuigi te enamuses kõik mulle juba täna poliitiku tiitli külge kleebite.

Mai uisuväljak tuleb olenemata valimistulemustest.

Järgmise aasta veebruarikuus möödub 25 aastat ajast mil kolisin Pärnu linna suurimasse magalasse, Mai elamurajooni. Tänaseks olen kolinud ühest korterelamust teise, kuid jäänud truuks oma elurajoonile. Ma olen korteriinimene ja mulle siin lihtsalt meeldib, kohe väga.
2011ndal aastal kutsus Astrid Hindriks mind koolitusele "Pärnu kaasab planeerimisse". Sealt arenes välja mõte luua Mai elamurajooni oma seltsing. Esialgu oli idee toetajaid mitmeid, kuid nagu ikka siis aja jooksul inimeste huvi vähenes. Miks? Äkki ei olnud aeg õige? Või eestvedaja mitte väga motiveeritud? Ise ma teadlikult hoidusin tol hetkel eestvedaja rollist kuna samaaegselt olin taaskäivitamas Pärnus Eesti Ettevõtlike naiste klubi. Küll aga lubasin, et olen alati neile vajadusel olemas. Oleme mõned korrad kohtunud, kuid kahjuks on täna asi jäänud siiski vaid ideena ja heade mõtetena paberile.
Üks suurepärane mõte, mis meil kõigi toetuse leidis oli Mai elamurajooni väliuisuväljaku loomine. Meile tundus, et vajadust ning külastajaid jaguks kuhjaga. Lisaks suurtele korterelamutele on ju selles rajoonis ka kaks Pärnu suuremat kooli ning kaks lasteaeda. Taaskord jäi puudu ühisest ettevõtlikusest, et see lõpuks ometi ära teha.
Õnneks avanes mul suurepärane võimalus kui Reformierakond Pärnus kohalikeks valimisteks programmi koostas see idee oma erakonna kaaslastele maha müüa. Nüüd on tegemist ka ametliku valimislubadusega Reformierakonna 2013 aasta kohalike valimiste valimisprogrammis.
Teema on mulle südamelähedane ja olen otsustanud, et kui mul isegi ei õnnestu saada piisavalt toetushääli pääsemaks Pärnu uude volikokku ning selle mõtte teostamisega juba linna tasandil tegeleda, siis selle hea idee teeme ära igal juhul, järgneva nelja aasta jooksul.
Võtan peale valimisi sel juhul endale eestvedaja vastutaja rolli ning loome ametlikult Mai elamurajooni seltsingu. Kindlasti kaasan sinna palju meie piirkonnas elavaid aktiivseid ja toimekaid kaaslinlasi, kellega üheskoos saab järgneva nelja aasta jooksul Mai endale ka uisuväljaku.

Naised ei rahuldu pealtvaataja rolliga.

Analüüsisin 2009 ja 2013 aasta kohalike valimiste Pärnu linnas kandideerijate nimekirju naisterahva pilguga. Kaks viimast aastat juhtisin BPW Pärnu klubi. Meie organisatsioon tegeleb aktiivselt naiste teadlikuse tõstmisega poliitikas ja püüab soodustada naiste kaasamist poliitikasse. Olen selle teema kohta kirjutanud ka arvamusloo Pärnu Postimees, millega saab tutvuda minu blogi 07.12.2012 postituses. Tuleb tõdeda, et teadlikuse tõusust või naiste soovist kaasa rääkida on selle aasta Pärnu linna kohalike valimiste nimekirjad muljetavaldavad.
2009ndal aastal moodustasid naised kõikidest kandideerijatest 35%. Sellel aastal on see osakaal 43%. Eelmistel valimistel tuli valimisllit Uus Õiglane jõud välja vaid meestega. Tänasel päeval võime naisi leida kõikidest valimisnimekirjadest.
Mis olukord naistega sel aastal kandideerijate nimekirjades on? Reformierakond, IRL ja Keskerakond on teinud tõhusat tööd. Nad on suutnud võrreldes 2009 aastaga oma nimekirjades kandideerivate naiste osakaalu tublisti tõsta. Viimasel aastal on palju räägitud „triibutamisest“ valimisnimekirjades. Kaks valitsuserakonda Reformierakond ja IRL on siin käitunud suisa õpiku järgi. Väikesed nihked kõrvale jättes on nende nimekirjad triibulised, s.t. mees-naine-mees-naine. Mõlema erakonna nimekirjas on naisi enam kui mehi. Nii hästi ei ole läinud sotsiaaldemokraatidel ja keskerakonnal. Põhjus kindlasti selles, et naiskandideerijate osakaal on väiksem.
Eesti Konservatiivse erakonna nimekirjas on küll  50% kandideerijatest naised, kuid kaasaegse poliitika trendidega nad silma ei paista. Muuseas lubades küll õiglast poliitikat, siis tahaks küsida neilt  miks te oma nimekirjas naisi õiglaselt ei kohtle? Esimese naise leian nimekirjast neljandalt kohalt ja teisedki nimekirja teisest poolest.
Eriti hull on aga olukord valimisliidu nimekirjades. Kuigi naiste osakaalu protsent nimekirjades on võrreldav erakondadega, siis teadlikus selles osas puudub täielikult. Toomas Kivimäe valimisliidu nimekirjas leian esikümnest vaid ühe naise ning valimisliidus „Südame ja mõistusega“, kus kandideerib vaid üheksa inimest ei ole naist suudetud nimekirjas isegi TOP 3 panna.
Erakondade naisteühenduste vaheline koostöö ja teadlikuse tõstmine ühiskonnas on neid täna võrreldes meie kohalike valimisliitudega tugevalt eristamas nimekirjade koostamisel. Paljud viimasel ajal kiruvad erakondi aga siin vähemalt koheldakse naisi võrdsete partneritena. Pärnu linna valimisliitudel on selles osas veel pikk tee käia. Kas valijatele on see fakt oluline? Eks seda näitab aeg. Küll aga on stardipositsioon naistel nendel valimistel 8% parem kui eelmistel. Jääme huviga ootama, kuidas ja kas seda hindavad valijad? Lihtsamalt öeldes  - meie oleme oma töö teinud ja nüüd valija on Sinu võimalus, kas oled valmis nägema uues volikogus enam naisi.