Tilliga või tillita.

BPW Estonia korraldas võrdse palgapäeva puhul meeleoluka aktsiooni “Tilliga ja tillita”.
Täna pakuti söögikohtades üle Eesti tilliga ja tillita sööke kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on 27,7% kallim kui samasugune eine ilma tillita. Sõnamängu ja huumori abil viitame sellele, et Eestis on samaväärse töö eest meeste ja naiste palkade vahel lõhe kuni 27,7%.
Pärnus liitusid kampaaniaga: Üks kohvik, Bravo Kohvik, Männi kohvik, Kolledzi kohvik, Pappa Pizza, Nikolai Lehtla, Mahedik, Cafe Frens, Endla, Passion Cafe. Täname koostööpartnereid, kes julgesid kampaaniaga liituda!

Minu esimene poliitiline pääsuke.

Kuulun Pärnu linnavalitsuse esindajana Päikesejänku lasteaia hoolekogusse. See on hea võimalus saada reaalne ülevaade, mis tegelikult meie lasteaedades toimub. Arvestades, et mul endal puudub isiklik kogemus selle valdkonnaga juba pikki aastaid, sest tütar on ammu kooliteed käimas. Viimasel hoolekogu koosolekul kuulsin, et alates 01. jaanuar 2014.a. plaanib linnavalitsus tõsta lasteaia kohamaksu Pärnus. Mind hämmastas see info, sest meie erakonnas ei ole sellel teemal juttu olnud. Kus on siis tõde? Linnavalitsuses on Reformierakonna esindaja abilinnapea Jane Mets. Pöördusin selle küsimusega Jane poole. Minu küsimus tekitas omakorda mitmeid küsimusi just linnavalitsuses sees. Ja milline on tulemus? Järgmise nädala volikokku jõuab määrus, kus esitatakse volikogule kinnitamiseks, et 2014ndal aastal jääb Pärnu linnas lasteaia kohamaks tänavu aastaga samale tasemele. Reformierakond on sellele omapoolse kinnituse juba andnud. Tänasel Pärnu Reformierakonna juhatuse ja fraktsiooni koosolekul märkis abilinnapea Jane Mets, et seda võib pidada minu teeneks, et määrus tuleb volikokku. Päris uhke tunne on, et olen suutnud ka omalt poolt anda väikese panuse meie noorte perede 2014 aasta planeeritavasse eelarvesse. Ja seda ikka positiivses suunas.

Naised ühiskonna tasakaalustajana.

04. aprillil peeti Pärnus meie BPW Pärnu klubi eestvedamisel koos MTÜ Kodanikujulgusega konverents naistele. Eesmärk oli suurendada naiste osakaalu ühiskonnas aktuaalsetel teemadel kaasa rääkima ning julgustada neid naisi, kes on otsustanud saabuvatel kohalikel omavalitsuste valimistel kandideerida.
Ettekanded esitasid ja naiste küsimustele vastasid: Pärnumaalt Riigikokku valitud Annely Akkermann, säravaim kaasaegne naispoliitik Kaja Kallas ning pikaajalise praktilise kogemusega Halinga vallavanem Ülle Vapper. Kõigilt naistelt jäi kõlama sõnum, et need, kes täna on juba aktiivselt poliitikas peaksid avama uksi teistele oma soo esindajatele. Naised peaksid üksteist enam toetama. Kaja kummutas ka müüdi, et naised ei vali naist. Lihtsalt teinekord ei ole sobivat kandidaati keda valida. Konverentsi teises osas avasime inspiratsiooni kohviku, kus otsisime ühiselt vastuseid küsimustele: Mis motiveerib naist kandideerima? Valituks saamisel on suurem võimalus kaasa rääkida, muuta reaalselt protsesse ning suunata ressursse. Miks naine peaks olema aktiivne? Kindlasti see tasakaalustab meie ühiskonda. Aktiivsus on elujõud, tervis, heaolu ning areng. Miks olla ühiskonnas nähtav? Mitte keegi ei seisa kellegi teise eest vaid seda tuleb ise teha. Meie häält ei kuule keegi kui me oleme vait. Pole mõtete lihtsalt lahmides nõuda vaid tuleb tegutseda, tasa ning targu soovitud eesmärgi poole. Tarkade tegudega teenitakse lugupidamine ning siis on kõik eesmärgid saavutatavad. Kokkuvõtlikult oli päev väga info rohke aga täidetud sai ka peamine eesmärk. Mina isiklikult kirjutasin järgmisel päeval alla avalduse kandideerimaks Reformierakonna Pärnu nimekirjas kohalikel valimistel. Ja muuseas mitte ainult mina. Tean veel vähemalt kahte naist, kes peale konverentsi võtsid nõuks see avaldus allkirjastada.

Euroopa oli täna lähemal kui kunagi varem.

Miks? Tänan väisas Pärnut Europarlamendi liiga Kristiina Ojuland. Mul õnnestus olla tema saatja. Esmalt külastasime Pärnu Koidula Gümnaasiumit, kus Kristiina pidas Euroopa teemalise loengu gümnasistidele. Proua Ojuland rääkis lahti, kuidas ja millistel põhimõtetel tegutseb Europarlament, mil viisil sinna on võimalik saada ning millega ta ise igapäevaselt tegeleb. Tema viimane suurim väljakutse on saada Europarlamendi toetus Magnitski seadusele. Mitmeid küsimusi esitati Euroopa ja Euro tuleviku kohta.
Edasi suundusime Paikuse Põhikooli, kus oli südamlik vastuvõtt. Noored tundsid huvi, kuidas Kristiina üldse jõudis sellise ametini, mida ta on õppinud ja millised sihid endale tulevikuks seadnud. Viimasena oli loeng Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, kus valdavalt keskenduti raha teemale. Kust tuleb EL raha? Kes otsustab? Kes vastutab? Millised on uued prioriteedid? Huvitav, et kõikidel kokkusaamistel oli alati teravik pööratud ka Vene - Eesti suhetele. Igatahes olen päeva lõpuks välispoliitikas tunduvalt targem kui täna hommikul.